Eestisse tuleb üle 1000 pagulase

Täpsemalt on Eestisse kavas kahe aasta jooksul ümber paigutada 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast. Sama aja jooksul asustatakse Eestisse ümber 326 inimeste, kelle varjupaiga taotlus on rahuldatud.

„Tänaste ettepanekutega muudab komisjon sõnad tegudeks. Solidaarsus käib käsikäes vastutustundega. Seepärast hõlmavad meie ettepanekud nõudeid, et varjupaika antaks ainult nendele, kes seda tõesti vajavad, ja et liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva kuritarvituste ärahoidmiseks. Igaüks, kes vajab varjupaika, peaks selle Euroopas leidma, kuid need, kelle nõudmised ei ole õigustatud, tuleks kiiresti välja selgitada ja saata nad päritoluriiki tagasi. See on väga oluline selleks, et ühiskond rändepoliitikat tunnustaks,” selgitas Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans pressiteate vahendusel.

Kaval kaks osa

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kasutada Itaalia ja Kreeka abistamiseks esmakordselt hädaolukordadele reageerimise mehhanismi, mida kohaldatakse rahvusvahelist kaitset vajavate Süüria ja Eritrea kodanike suhtes, kes saabusid Itaaliasse või Kreekasse pärast 15. aprilli 2015 või saabuvad pärast mehhanismi käivitamist. Järgmise kahe aasta jooksul tuleks muudesse ELi liikmesriikidesse ümber paigutada kokku 40 000 inimest, kellest Eestisse on praeguse seisuga plaanis saata 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast. Liikmesriigid saavad iga nende territooriumile ümberpaigutatud isiku eest 6 000 eurot.

Rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberasustamiseks võttis komisjon vastu soovituse, milles palub liikmesriikidel asustada samuti kahe aasta jooksul oma riikidesse ümber 20 000 väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevat inimest, kellest Eestisse peaks saabuma 326. Kavas osalevatel liikmesriikidel on õigus saada rahalist toetust, milleks Euroopa Liit eraldab 2015. ja 2016. aastal kokku 50 miljonit eurot.

Rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane tegevuskava näeb aastateks 2015–2020 ette meetmed, mis hõlmavad kahtlaste laevade nimekirjade koostamist, spetsiaalseid foorumeid koostöö tihendamiseks ja teabe vahetamiseks finantsasutustega ning koostööd internetiteenuse pakkujate ja sotsiaalmeediaga, et saaks kiiresti avastada ja kõrvaldada infot, mida rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetavad isikud internetti üles panevad.

Komisjoni talitused on liikmesriikidele esitanud ka suunised, milles kirjeldatakse parimaid meetodeid sõrmejälgede võtmiseks äsjasaabunud rahvusvahelist kaitset taotlevatelt inimestelt. Kohapeal töötavad Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Frontexi ja Europoli kriisirühmad, et rändajad kiiresti tuvastada, registreerida, võtta neilt sõrmejäljed ja hinnata, kes neist vajab kaitset.

Komisjon soovib täiustada ka olemasolevat ELi sinise kaardi süsteemi, mille eesmärk on lihtsustada kõrge kvalifikatsiooniga inimeste saabumist ELi ja siin töötamist, kuid mida praegu peaaegu ei kasutata. Arutelul kutsutakse huvirühmi (rändajaid, tööandjaid, valitsusorganisatsioone, ametiühinguid, valitsusväliseid organisatsioone, töövahendusagentuure jne) üles jagama oma vaateid ELi sinise kaardi ja selle täiustamisvõimaluste kohta.